Tahaks...

...et lõpuks ometi see nädalavahetus kätte jõuaks.
Uskumatu, kuid harilikult kipub olema nii, et jõuan esmaspäeval vaevalt ohata ees laiuvale pikale töönädalale mõeldes, kui juba ongi nädalavahetus käes, ole vaid käbe seda õndsust ära kasutama! See nädal aga venib kui igavene näts. Eelmine nädalavahetus oli küll raudselt juba mitu nädalat tagasi. Igatahes ei mäleta seda. Üks kahest: kas pea on nii tihkelt euroinfot täis, et normaalse elu elemendid sinna enam ei mahu, või siis vastupidi, igal õhtul tööarvutit kinni pannes puhastatakse muu hulgas ka minu enda kõvaketas, mis võib-olla ei olegi nii halb mõte, arvestades, mis kõik sealt oma jälgi sisse kraapides aja jooksul läbi käib. Tööl olukord jälle selline, et tasapisi olen hakanud mõtlema oma kabinetti sissekirjutuse hankimisele. Kahju vaid, et omanik ei tee üürialandust selle arvelt, et ma nii vähe ta korterit kulutan.

...et mul oleks käepärast üks korralik luuleraamat.
Olen nii ära nüristunud päevast-päeva silme eest (ja aeg-ajalt ka ajust) läbi käivatest tekstidest, et suhtun juba igasse proosavormis esitatavasse teosessegi kahtlustavalt. Nii tahakski lihtsalt diivanile kerra tõmbuda ja luuletusi lugeda. Mida vähem sõnu, seda parem. (Ja seda ütleb kunagine oivik, kes teda väga hindava kirjandusõpetaja šoki äärele viis, kui teatas, et ei näe küll mingit mõtet luuletuste lugemises...eriti veel, kui neis isegi riimi ei ole... Vot selline "geniaalne" ettekujutus siis luule väärtusest minu teismelisel minal.) Aga praegu loeks küll midagi, milles on emotsioone, kuid mis ei laiuta lehe servast serva tekstirägastikuna. Ja milles üks fraas jõuab enne lõpule kui minu kannatus. Sisu polekski vaja, ma nagunii polegi enam harjunud tekstidest sisu otsima.

...et ometigi pandaks müsli sisse korralik hulk rosinaid! Palun!
Nüüd on mul jälle poolik pakk mingeid kuivi krõbinaid, millele pean ise vist asendusrosinad hankima või siis mingit muud rakendust otsima. Ja muidugi puru kõik kohad täis - meeleheitliku rosinajahi soovimatud kõrvalmõjud. Loomulikult võiksingi ju hoopis paki rosinaid osta. Aga see ei oleks ju enam see! Ei mingit väljakutset! Ei mingit enese proovilepanekut! No sama hea kui öelda, et porgandikoogi asemel näri pigem porgandit: palju tervislikum ja pole mingit küpsetamisjama.

...et ma saaks kauem Une-Mati kaisus olla.
(Njah, ühe teise inimese kaisus ka, aga teeme nii, et praegu ei ole isiklike juttude aeg.) Tahaks ka ükskord selle soovitatud kaheksatunnise uneaja välja pigistada. Jah, ma tean, et tegelikult räägitakse lausa utoopilisest üheksast tunnist, aga no palun-palun näidake mulle tavapärast elu elavat täiskasvanut, kellel oma tegemiste kõrvalt tõesti nii kaua magada õnnestub - ja ma lähen tema juurde time management'i kursust võtma! Ehh, ütleme, et seitse tundi tööpäevadel oleks ka ju tore.

...et mul nii palju igasuguseid tahtmisi ei oleks.