...või kes iganes te ka pole.
Järgmine kord, kui soovite suurt parki sulgeda sel otstarbel, et keegi seal SEES ringi ei koperdaks, siis olge nii toredad ja sulgege palun KÕIK väravad või varustage need vähemalt vastavate siltidega, et pahaaimamatult seda ma ei tea mitme hektarist parki läbida plaaninud inimene ei peaks pargi teisest küljest leidma ridamisi suletud väravaid. (Hmm, võib-olla seal kohatud jooksjad olidki just seetõttu nii närtsinud olemisega - kes teab, kaua nad sel juba ringi tiirutasid...) Mul ei ole midagi kümneminutilise lisajalutuskäigu vastu, kuid kui üritan kuskile õigeks ajaks jõuda, ei oska ju oma plaanides arvestada lisaaega koera kombel piki pargitara nuhkimisele ja läbipääsuavauste otsimisele. (Njah, nüüdseks peaksin juba vist oskama, sest see pole mitte esimene kord, mil end samasugusest olukorrast leian.) Õnnega pooleks ühest väravavahest välja imbuda suutes nägin lõpuks ka silti, mis teatas, et tormi tõttu on park suletud. No kena, sain ka teada, mis ohutsoonist ma end eluga välja murdnud olin. Iseenesest mõte jah mõistlik ja saan korraldaja headest kavatsustest täitsa aru, kuid inimeste parki lõksu jätmine küll kohe kindlasti ei vähenda seal langeva puu alla sattumise tõenäosust, eks ole...
Tänan tähelepanu eest!
Epiloog
Hiljem jäid silma kaks nõutut õnnetut, kes täitsa tõsiselt hakkasid oma väikeste kohvritega üle aia kulgema (vedas neil, et pargil ikka on mõned meetrid ka ilma teravate otsteta aiapiikidega lõike). Ületamisaktsiooni lõpu ja edukuse kohta kahjuks teave puudub.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment