Einoh, eks ma ikka mahun siia veel täitsa ära. Aga samas tundub vahel, et maailm on ikka nii otsatult väike. (Näiteks isegi Keenias kuskil väikses turistilõksudekauges rannakülas end öömajale sisse kirjutades leiad külalisteraamatust esimesena eest eestikeelsed read. Nii et vahel tekib küll ettekujutus, et Eesti rahvaarv ei saa kuidagi nii väike olla, kui on raske reisida ilma nende otsa koperdamata...) Ja nii ongi, et arvututest ruutkilometritest hoolimata satud ikka täiesti suvaliselt ühel grilliõhtul just sama kolmekümne ruutmeetri peale inimesega, kes on hoopis ühest teisest riigist ja kellega pea seitse aastat tagasi sai hoopis ühes kolmandas riigis ühikat jagatud ja kes vahel ikka hiilis meie korruse kööki, kui meil järjekordsed öised pannkoogiküpsetusaktsioonid käsil. Siinkohal meenub, et miskipärast tuli ikka ja jälle küsimuse alla minu juuksevärv, mida tema nimetas kangekaelselt blondiks (ma tõesti tahkas loota, et see ei olnud kuidagi mu sõnavõttudest inspireeritud...). Aga no kuna tegemist poolakaga, siis võib talle ju andestada, sest ehk on nende ettekujutus blondist natuke teistsugune kui siin põhja pool.
Igatahes tuli väike nostalgialaine peale kaugetele kuldsetele Rootsi-hetkedele (mis aja jooksul kahtlemata mälestustes veel kuldsemaks muutuvad) mõeldes. Tuli taas tõdeda, et mingid asjad elus käivad justkui ringi, tuues mõningaid inimesi ikka ja jälle üllatava ringiga mu ellu tagasi. Eks näis, kes praegustest tere-kuidas-läheb-tuttavatest näiteks kümne aasta pärast taas mu elust läbi vilksavad või kes täiesti ootamatult mingit olulist rolli mängima hakkavad...
P.S. Täitsa teemaväline märkus: avastasin nipi, kuidas esimese korruse väljaaehitise katusel poosetavaid "Brüsseli tuvisid" aknale ilmudes mitte ära hirmutada! Tuleb lihtsalt kardina vahelt välja hüpata, veekann käes ja hambahari suus, nagu ma viimane kord hommikukiiruses oma rohelisi aknalauaasukaid kastma joostes tegin. Efekt oli meeldejääv. Suleline unustas igasuguse lennuvõime ja traditsioonilise hirmu ning tardus mind uurima. Minust ta sinna nokka maigutades maha jäigi.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment