"Flegmaatiku kestas sipleb rahutu hing" ehk "Paus. Pool aastat"

Paus euroelust ühesõnaga, kui keegi veel juhtumisi ei tea. Ah et miks? Aga miks mitte?! Miks nautida töönokitsemist ja mõnusat kirevat äraolemist multikultuurses keskkonnas ning kasutada täiel rinnal kõike rikkalikku, mida Belgia pealinnal siin Euroopa keskel pakkuda on, kui leidub võimalus sukelduda majanduskriisis vaevlevasse halli sügistalvisesse Eestisse, esialgu veel tööta, taas õppida, stressata eksamite ja kodutööde pärast ning harjuda uuesti teenindajate sõnaahtrusega? Pole mõtet otsida normaalse inimese loogikat sellises ise oma elu keeruliseks ajamises (vt postituse pealkirja).

Tunnen, et on paras aeg meelde tuletada, et maailmas on tohutu hulk inimesi, kellele ei ütle midagi müstilised lühendid OLAF, PMO, CDR, ALDE, DG TREN jne ning kes ei tea une pealt, mis vahe on the Council of Europe'il, the Council of the European Union'il ja the European Council'il. (Vihjeks olgu öeldud, et vahe on siiski täitsa olemas, kui see nüüd kellelegi miskipärast hinge kripeldama jäi.)

Või peaksin nimetama inspiratsiooniallikana rikkalikke eurodokumente, kus rõhutatakse julgelt uutele katsumustele vastu minemise olulisust, silmaringi avardamist, võimaluste avardamist, kontaktide loomist kohaliku tasandiga jnle (= "ja nii lõputult edasi")?

Tegelikult usun, et seda on lihtsalt vaja, kas või selleks, et õppida hindama Brüsseli arvukaid võimalusi hüpata kohustustest vabana pärast tööd koos kireva päritoluga seltskonnaga sisse mõnusasse söögikohta maailma asju arutama. Selleks, et see erikeelne ja -meelne inimkogum paistaks taas põnev ja inspireeriv. Selleks, et mitte imestada, kui vaid paari metroopeatuse või tänavavahe läbimisega võib leida end kohaliku Türgi, Maroko või Kongo kirevast keskkonnast. Selleks, et riik riigis ehk "the EU Bubble" tunduks jälle hämmastust ja aukartust äratav. Selleks, et vahvel tunduks veel jumalikum oma magusas nätskuses ja et friikartulid majoneesiga kõlaks "ketšupiriigi" inimesele jälle värske ideena.

Näete, põhjuseid on ju palju! Mis siis muud kui asju pakkima! Aga see on juba omaette teema.