Sunday, March 29, 2009

Avastasin, et...

...kuulun vähemuse hulka - kevadise kellakeeramise fännide hulka. Ega minagi mingi unetu pole, nii et natuke mõistan ka kõigi hommikuste unimütside traditsioonilist maailmalõpupaanikat märtsi viimase nädalavahetuse kandis. Aga ikkagi naudin kogu selle hala taustal rahulolevalt oma õhtutele lisandunud valguseaega. Ja muidugi krimpsutan õnnetult nina sügisel, kui lisandunud hommikuune tund ununeb paari päevaga, samal ajal kui õhtust võetud valgusetund rõhub oma viis kuud.

2 comments:

Anonymous said...

Ükskord, kui sul väikesed lapsed on, saab ka sinust kellakeeramise vastane, usu mind.;)

Monika said...

Ma tegelikult täitsa mõtlesin, et peaks lisama märkuse, et tegemist minu egoistliku vaatepunktiga ;)

Laste Une-Matidele on vist tõesti raske kellakeeramise filosoofiat selgeks teha...