Heureka! Tabasin ära järjekordse põhjus-tagajärg seose! See, et just nüüd mul korteris seinaosa maha lammutama hakatakse, on otseselt tingitud üksnes sellest, et just kuu aega tagasi jõudsin ma lõpuks elutoa aknad ära pesta. Selleni jõudmine võttis aega päris mitu aastat. Remondimeestel omakorda võttis ilmselt vaid pool tundi, et mu mitme aasta hoovõtmise tulemus olematuks teha, nagu ma täna nukralt tõdesin. (Aga pole hullu, vähemalt ma tean nüüd, et tegelikult saab aknad taas valgust läbi laskvaks hoopis kergema vaevaga, kui karta võiks.)
Nagu eelnevast arvata võib, on lubatud aktsioon ootamatu hooga alanud. Eile koju tulles oli kööki ja elutuba eraldav uks välja kolinud ning hunnik tööriistakaste sisse kolinud. Välisel vaatlusel õnnestus eristada vaid akutrelli kasti, teiste sisu jäi teadmata. Täna oli korter jäänud vaesemaks paari uksepiida võrra, kuid saanud see-eest rikkamaks oi kui rohke tolmu võrra! Kummalistesse kohtadesse toa nurkades oli tekitatud ka mingid augud - saab näha, mis rakendus neile leitakse. Nüüd aga tuleks üritada ninale selgeks teha, et ta on allergiline konkreetselt kodutolmu, mitte aga remonditolmu suhtes. Vastasel juhul pean vist eksiili pagema - näiteks töö juurde (tööhulk ja töö juures oldud aeg õigustaks nagunii juba kabinetti sissekirjutuse taotlemist) või basseini. Natuke süüdlasena tunnen end toataimede ees, kelle ma täitsa mõtlematult siia lammutustöö vahetuks tunnistajaks jätsin. Teises toas ehk leiavad nad natukegi varju. Nüüd veel vastu ööd vaja teha viimased pagendus- ja katmistööd, et homsel tolmul oleks rohkem ruumi laiutada. Pealegi on siis ka remondimeestel sama huvitav kohale jõuda kui minul: vahepeal ikka mingid muudatused tehtud! Ja homme siis huviga edasisi arenguid (ja veel suuremat tolmukogust) ootama!
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment