Nad kuulavad sind tähelepanelikult, kui kirjeldad vaimustusega, kuidas nägid auto tõrkuma hakates tee ääres peatudes seal samas põõsas põtra luuramas:
naisolevus: "...aga sinna sõites nägin kohe tee ääres nii lähedalt põtra, no kapaoti alt hakkas vist mingit tossu tulema ja vend pidas auto kinni...."
meesolevus: "Päris kõvasti siis hakkas tossama või?"
naisolevus: "....ja siis kohe seal põõsas oligi nii lähedal põder..." [järgneb rohkesõnaline põnevil kirjeldus nähtust-tuntust]
meesolevus: "Kaua su vend siis seal kapoti all pidi sehkendama?"
naisolevus: "...ei mäleta, aga põder ka ära ei läinud. Nii põnev niimoodi vabas looduses nii lähedalt põdraga vastastikku põrnitseda, on ju!?"
meesolevus: "Mmm, ja saite siis lõpuks teada, mis autol viga oli?"
Nad on armsalt hoolitsevad: pelmeeni- ja kalapulgadieedil meesolevus: "Kuule, äkki sa peaksid ka ikka natuke tervislikumalt sööma, mitte hommikuti muudkui putru näost sisse ajama?"
Nad söövad ennastohverdavalt ära sinu kärssama läinud leivaküpsetuskatsetuse tulemuse ja kiidavad puuviljadega pikitud käärule võid peale määrides kangelaslikult, et tegemist on parima leivaga, mida nad kunagi söönud on.
Ja nende komplimendid tulevad alati südamest: "Tead, isegi sind on võimalik ilusaks juua."
Armas! Eks selle kõige pärast vist meeldbki naistele neid ära kodustada...
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment