Õppetunnid soovimatu kaaslase seltsis

Nii, terve viimase nädala on mul olnud võimalus kogeda pärast rohkeid vahepealseid aastaid midagi erilist: köha.

Iseenesest ei ole küll tegemist millegi teab kui meeldivaga, aga optimistina otsustasin kasutada seda võimalust õppimiseks ja enda arendmaiseks. Näiteks avastasin, et köhasiirup maitseb täitsa nämm (nii et see päevalimiit sildil on täitsa häiriv asjaolu) - mis tuli mulle kui nõuka-aja lapsele üllatusena. Köhimine ise on aga päris trenni eest, nigel külg asja juures on vaid see, et sellise trenni tegemise aeg ei ole minu otsustada. Ja keegi võiks häid venitusharjutusi ka soovitada. Mul on kuri kahtlus, et olen isegi naabrid asüüli pagendanud, sest kuidagi õndsalt vaikne on nendel turtsumise vaheliste hetkedel teisel pool põrandat-lage, mille kaudu Belgia tüüpmajades inimesed naabrite rõõmudest-muredest ikka osa saavad. Või on asi mu küüslauguteraapias...? Veel olen näiteks õppinud jooma liitrite kaupa teed ilma suhkruta, sest pärast kõiki neid tühjendatud meepurke olen aegamööda jõudnud suhkrumürgituse faasi (jah, uskumatu, et see olen mina, kes ei ole päris mitu päeva magustoitu söönud!). Praeguseks oskan ka (peaaegu) teha vahet näiteks nõgese- ja muude taimeliste leotistel. Samuti olen mõistnud hambapesu õige ajastuse tähtsust, sest köhahood ja pastat täis suu ei ole just parim võimalik kombinatsioon...

Aga kõigest hoolimata muutub üha kindlamaks mu kava see eksperiment lõpetada, sest uudsus on raugenud. Ja ei ole tore istuda väikses teatris ja mõelda, mis nipiga saaks köhahoo korral võimalikult kiiresti mõne - soovitavalt helikindla! - tooli alla varjuda. (Nojah, üks lahendus on sellele probleemile on eelistada edaspidi rock-kontserte...) Tegelikult kahjustab see lisaks minu tervisele ka keskkonda, nagu ma ühel hetkel järeldusele jõudsin. Võtkem näiteks kas või kogu see "teemajandus": vee keetmisele kulub omajagu elektrienergiat, samuti muidugi teed ja vett (ärgem unustagem ka sellest tulenevalt wc-s kasutatavat vett - paratamatult suureneb ju ka selle asutuse külastamissagedus). Lisaks sellele läheb osa väärtuslikust tööajast teetassi täitmise nimel toimetades. Mnjah, kõiki elemente hõlmav analüüs on tegelikult veel tegemata. Aga täitsa jube mõelda, et lisaks minu hingamisteedes trampimisele jätab see köha-kurivaim ka ökoloogilise jalajälje endast maha. Seega ülekutse: maha köha ja muud sihukesed asjad!