Ehk kolm nädalat hispaania keele kursusel Lõuna-Hispaanias Granadas!
Praegu Brüsseli halluses-hämaruses käsikaudu koduteed otsides ja üle lompide hüpeldes suudan vaid sügavalt ohata sinisinist taevast ja valgusküllust meenutades... Aga tegelikult on Hispaania värskete kildude kirjapaneku suure töö ära teinud tubli Katri (http://reisikirjeldused.blogspot.com/), nii et mul jääb üle vaid pisut pildimaterjali lisaks pakkuda (http://picasaweb.google.com/monika.album/Granada_October2007).
Igatahes tundub, et asjast oli lõppkokkuvõttes kasu. Esialgu olid muidugi mõningad tagasilöögid, näiteks leida end rühmast, kus mõned lobisesid õpetajaga võidu - ja seejures muidugi täitsa õigesti! -, nii et ma palusin iga kord mõttes neilt andeks, et nad olid sunnitud ära kannatama need venivpikad hetked, mil ma üritasin oma erilisi ideid grammatiliselt täiesti ennekuulmatutesse lauseväänutustesse vormida. (No ma ei saa aru, kuidas küll ma tahan alati moodustada selliseid lauseid, mis ei mahu selgelt ühegi grammatikareegli alla. ) Ja kui ma siis üritasin pärast kolme sellist igakülgset keelekümblust taas prantsuse keeles suhelda, oli tulemuseks hispaania keele sõnavara prantuse aktsendiga. Nii saigi otsustatud, et vähemalt lähiaastail üritan uutest keeltest hoiduda (eriti itaalia keelest!), ning püüan pigem peakeses praegu valitsevas segadikus korra majja lüüa, kui just ei leiutata ka inimestele võimalust mõned gigad-megad jms lisamälu osta...
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment