Ei, tegelikult mulle hommikud ikka meeldivad. Ja ka vara üles tõusta meeldib - päev siis kohe nagu pikem! Aga vot see ärkamisprotsess... Oh neid morbiidseid esimesi minuteid, kui uneuimane aju genereerib meeleheitlikult võimalusi veel silmi kinni hoida, näiteks teeseldes, et ei kuule äratuskella, ja lootes teda nii vaikima meelitada (einoh, vahel mu aju nutikus hämmastab mind ennastki...).
Nii ongi mu üritused paigutada end sellesse kitsasse lõoke vs öökull (st hommiku- vs õhtuinimene) maatriksisse ebaõnnestunud. Asjad ei ole ju nii selgelt mustvalged. Viimases hädas otsustasin, et kuulun papagoi kategooriasse - aktiviseerub-häälitseb täiesti suvalistel aegadel ja magab siis, kui tekk peale tõmmata...
Aga tuleb välja, et rasketest oludest on kasu ka. Nimelt tulin geniaalsele mõttele, et võiks leiutada kofeiini-retardtabletid, mis mõjuvad näiteks 7 või mis iganes tunni pärast. See tähendab, et arvestad õhtul välja, mis kell äratus on, siis sööd õigel ajal tableti ja hommikul äratuskella plärina ajal torgib kofeiin sind juba seestpoolt! See traditsiooniline kohvitassi "laks" saabub muidu ju nii hilja, et kõige suuremad kannatused on selleks hetkeks juba seljataga ja kõige uskumatumad lubadused enesele antud. Kui kellelgi käpp ravimitööstuses sees, siis palun-palun mõelgu sellele - meie kõigi helgemate hommikute nimel!
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment