Lugemisega on teadupärast selline kaval värk, et kui kord juba kirjaoskaja oled, siis enam ei saa ühtegi tuttavas tähestikus sõna vaadata ilma seda automaatselt kokku lugemata - no vot ei saa enam näha seda tähenduseta kriipsude-krõnksude kombinatsioonina, vaid aju väänab ta ikkagi talle teada oleva põhjal sõnaks.
Enamasti on selline atomaatne vaevata lugemine tore, kuid mõnikord tahaks seda funktsiooni kangesti välja lülitada - näiteks pahaaimamatult mõne päevalehe võrguversiooni lugema asudes. Enne kui saad pilku strateegiliselt õigesse serva kõõritama hakata, jõuab silma ja ajju hüpata "päevauudis" sellest, kuidas keegi (mulle sageli tundmatu, kuid ilmselt mingi kategooria hüpersuperstaar) aevastas või kukalt kratsis. Aga need on siiski veel neutraalsed sõnumid; halvemal juhul, kui reaktsioon pole piisavalt kiire, jõuad vastu enda tahtmist saada teada, et näiteks Anu Saagimi päev möödus Elmar Liitmaad lakkudes... No head isu talle siis. Minu lehelugemise isu jälle mõneks ajaks rikutud.
Aga mõnikord on ka teistsuguseid üllatusi, näiteks nädala eest lõid kired lõõmama ühe hoopis teistlaadi olevuse ümber. Lumememme salapärane kadumine, kuulutas pealkiri dramaatiliselt, viies mu mõtted Darja Dontsova humoorikatele detektiivromaanidele. Ma pole sugugi mitte kalgi südamega inimene, aga sõnade tagant kumavale traagikale vaatamata ei suutnud ma kuidagi muiet tagasi hoida. Lugu ise aga pigem kurb kui salapärane: väidetavalt hakkas teatud sümpaatne lumekodanik takistama liiklust ja tuli oma positsioonilt eemaldada. Huvitav aga, et lumekoristajad olid eelistanud korjata kaasa ainult juba kenasti kokku pakitud lume - olgu siis või lumememme kujul - ja jätta hange kujul bussipeatuses laiutava lumeolluse maha. (Järjekordne tõestus sellele, et pakend ikkagi on oluline?)
Teine üllatus ootas kommentaare lugedes: ei olnudki mingeid traditsioonilisi lumememmed-ahju-märkusi, nagu selle maa inimestelt võiks oodata. Lumemöllust heldinud eestlased olid täis nördimust ning pakatasid empaatiast selle õnnetu ja teadmata saatusega olevuse vastu, arutades vandenõuteooriaid, mis vaesekesele saatuslikuks võisid olla saanud.
Igatahes ole sa tänatud, tundmatu lumememm: tõid väikse helge hetke nii mõnegi igapäevaellu ja võimalik, et tänu sinule jäi Eestimaa rahval vahelduseks teadmata, kuidas Liis Lass kulmu (või koguni mõlemat kulmu) kergitas!
2 comments:
Jätkan enda valestilugemiste kogumist. Eile suursaavutus oli näiteks pealkirja „Paavst palus pankadel vaeseid aidata” lugemine sõnastuses „Paavst palus vankadel vaeseid aidata”.
Aga teatud mõttes ju loogiline, kuigi sõnavalik poliitiliselt ebakorrektne :D
Minu pilk suutis täna jällegi teha tiibsisalikust tibisisaliku (ja kujutlusvõime jõudis ka juba hüpata roosa ja lakitud küüntega sisaliku lainele...)
Post a Comment