Täitsa häbilugu, et on jäänud kajastamata see, et juba pea kaks nädalat pakub mulle seltsi (ja õige pisut ka rohkemat koristamist...) mu suur tark vennaraas, kes siin end veelgi targemaks koolitamas. Oleme jõudnud mitmele piknikule, kesklinna, samuti Genti (sellest aga ülevaatlik fotoreportaaž puudub, kuna üks "professionaalne" kodanik - nimesid ei nimeta! - vedas küll koguni suure kaamera kaasa, aga unustas aku täis laadida), veame poest gallonite kaupa mahla koju ja vahime autosid.
Hariv on koosolemine olnud ka elulises mõttes: tema on jõudnud tutvuda paljude eri müügikohtade vahvlitega. Mina aga olen jõudnud taas kord arusaamale, et meesolevustele ikka ei ole mõtet lihavaba toitu pakkuda; ja igasugusesse rohelisse söögikraami suhtuvad nad kui nendevastasesse vandenõusse. (Muide, märkasin ka sellist asja, et hommikuti on vastupanuvõime vist väikseb - siis õnnestub ka muidu vastuvõetamatul toidul kaubaks minna, aga no neljaviljahelbepudruga ei julgeks ka siis terroriseerima hakata.) Uudsuse mõttes tegime kokanduskatsetusi ka ühe tundmatu viljaga, aga kuna see vili tundmatuks jäigi ja tema kohta leitud teave oli kuidagi ebaselge, siis nosisime-näkitsesime kokkamise tulemust vaid õige pisut ja ettevaatlikult. See-eest leidis taas kinnitust, et küpsetatud banaanid vanillijäätisega on ikka kole head!
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment