Pühapäevitamishetked

Huvitaval kombel on erinevalt "Eesti-ajast" siin pühapäevast saanud minu suur lemmik. Vaatamata sellele, et sageli kipub see täis kuhjuma vajalikke toimetusi, mis kogu nädala jooksul tegemata on jäänud, on see reeglina mõnus rahulik päev, kus saab kodus omaette vaikselt sehkendada-nohistada, ehk isegi lugeda. Kõik vajalikud poed-asutused on nagunii kinni, nii et pole vajadust kuskile sebima tormata. Nojah, vahepeal on pühapäeva punktiks väike laisk kinoskäik.

Tegelikult küll juba päeva algus on kõike muud kui rahulik, sest siban juba hommikul trenni (ja uhkusega võin öelda, et seda isegi siis, kui laupäeva õhtu on pikaks veninud!) - tõsi, mõned on selle diagnoosinud masohhismiks, aga mulle meeldib rohkem päeva sportliku ja erksa alguse versioon! Eks muidugi on olnud hetki, kus padjast ja tekist on eriliselt raske loobuda, kuid samas ei ole ma kunagi väikest eneseületust kahetsema pidanud, sest tõeliselt elus tunne on pärast ringisiplemist (välja arvatud juhtudel, mil on mõned korrad vahele jäänud ja vaene kere avastab vaevalise üllatusega ammu kadunuks peetud lihaste olemasolu). Aga täna näiteks oli tunniajasest trennist hoopis vaevanõudvam 15minutiline kojutulek kõigi gravitatsioonireeglite vastaselt alt ülespoole sadavas vihmas. Vihmavarjule vaatamata olin ikkagi kaelast saadik märg, peanupp jäi küll enam-vähem kuivaks, kuid sai see-eest päris mitu hoogsat obadust vihmavarjuga. Pärastlõuna muutus aga mõnusalt sinitaevaliseks-päikseliseks, nii et lausa lust isegi arvuti taga istuda ja ühe silmaga piiluda aeda, kus juba esimesed puud oma õitega laiutavad! Muide, ei saa jätta kiitlemata: ka minu aknalauale veetud lilledel on selle aasta esimene õis küljes!

Eelmisel aastal käis pühapäeva juurde ka leierkastimees - jah, just nagu juturaamatus! Ja vastasmaja tädi, kes rõdult alati talle münte viskas. Samuti paralleeltänava kiriku kellad. Kui end toast välja ajasin, siis muutus ka lähedalasuv pargike osaks pühapäevast, rääkimata erandkorras iga päev lahti olevast väiksest armsast pagariärist, mille omanikel vist minu poeakna taga seisev säraval vaimustunud pilgul jõllitav kuju juba tuttav on... Ja mõnusalt väljasurnud ja seega tavapärasest nii erinev eurokvartal. Vahelduseks ümberringi rahu, ja ainult rahu! Nii et nädalas jääb ühest pühapäevast küll väheseks!